Aggteleki karst

Aggteleki karst (ungari Aggteleki-karszt) on piirkond Kesk-Euroopas Ungaris, osa Karpaatidest.

Geopoliitiliselt ja geograafiliselt on see Põhja-Ungari keskmäestikust. Geoloogiliselt ja orograafiliselt on see osa Slovaki maagimäestikust, olles sealse Slovaki karsti jätkuks Ungari aladel. Tegemist on Ungari alade kõige jahedama piirkonnaga.

Mäestiku alal paikneb 1985. aastal moodustatud Aggteleki rahvuspark. 1995. aastast on see koos Slovaki karstiga UNESCO maailmapärandi nimistus.^[1] Piirkonda jääb ka 26 kilomeetri pikkune Baradla koobas.

Piirkond on olnud pikka aega asustatud. Intensiivne inimtegevus on täielikult hävitanud algse taimkatte, ent ühtlasi on see muutnud ka sealse maastiku mosaiikseks. Metsade puudumine on muutnud ala väga mitmekesise mikrokliimaga piirkonnaks, kus vahe varjatud lohkude ja põikesepoolset nõlvade kasvutingimuste vahel on väga suur. Nõnda on ala kujunenud üheks Ungari liigirikkamaks piirkonnaks. Karst on Ungari suurima metsistepopulatsiooni elupaik.

Imetajatest on seal levinumad nahkhiired, kes leiavad sealsetest koobastest ohtralt sobivaid elupaiku. Suurematest imetajatest on sinna asustatud hunti ja ilvest, juhukülalistena satuvad sinna ka pruunkarud.